Põhikiri – Eaal

Allolev Eesti Audiovisuaalautorite Liidu põhikiri kehtib alates 2019. aastast.

I ÜLDSÄTTED

1. Mittetulundusühingu nimi on: Mittetulundusühing Eesti Audiovisuaalautorite Liit (edaspidi liit).

2. Liidu asukoht on Tallinn.

3. Liit on eraõiguslik juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja normidest, Eesti Vabariigi põhiseadusest, autoriõiguse seadusest, teistest seadustest, muudest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast.
3.1. Liit on õiguste omajate kollektiivse esindamise organisatsioon.

4. Liit on asutatud Tallinnas 02.07.1999. aastal.

II LIIDU EESMÄRGID JA NENDE SAAVUTAMISE VAHENDID

5. Liidu eesmärgiks on:
5.1. kollektiivse esindamise organisatsioonina audiovisuaalsete teoste autorite autoriõiguste ühine teostamine ja kaitse ning autoritasude kogumine ja väljamaksmine kooskõlas autoriõiguse seaduse ja käesoleva põhikirjaga;
5.2. autorite kaabellevivõrgu vahendusel taas-ülekandmise õiguse teostamine;
5.3. oma liikmete muude autoriõiguse seadusest tulenevate õiguste teostamine ning kaitse.

6. Liit, oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks:
6.1. osaleb audiovisuaalset valdkonda ja autoriõigusi reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel, lähtudes oma liikmete ja klientide õigustatud huvist;
6.2. teostab ja kaitseb Eesti audiovisuaalsete teoste autorite, nende õigusjärglaste õigusi ja muid autoriõiguse seadusest tulenevaid õigusi;
6.3. annab nõusoleku oma liikmete, liiduga lepingu sõlminud isikute (edaspidi klient), isikute, keda EAAL esindab seadusel alusel, samuti punktis 6.7 sätestatud välisriigi autorite, kelle õiguseid liit esindab, poolt loodud teose või tulevikus loodava teose kasutamiseks, sõlmides selleks kasutajaga vastava lepingu; 6.4. teostab autorite õiguseid teoste ülekandmisel, reprodutseerimisel, levitamisel, eksponeerimisel või muul viisil kasutamisel ning kogub ja maksab välja autoritasusid sellise kasutamise eest kooskõlas autoriõiguse seaduse ja käesoleva põhikirjaga;
6.5. teostab autorite kaabellevivõrgu vahendusel taas-ülekandmise õigust;
6.6. otsustab autoritasu, litsentsitasu või muu tasu suuruse, pidades vajaduse korral sellealaseid läbirääkimisi;
6.7. esindab välisriigi audiovisuaalsete teoste autoreid Eestis ja annab välisriikide kollektiivse esindamise organisatsioonidele õiguse liidu liikmete ja klientide esindamiseks välisriigis vastavate välisriikide kollektiivse esindamise organisatsioonidega sõlmitud kahe- või mitmepoolsete kokkulepete alusel;
6.8. kogub ja maksab välja teoste kasutamise eest Eesti Vabariigis ja välisriigis;
6.9. kogub ja maksab välja tasu välisriigi autoritele teoste kasutamise eest Eesti Vabariigis või muul territooriumil vastavalt kokkuleppele;
6.10. teostab ja kaitseb autorite autoriõigusi Eesti Vanariigi kohtus ja muudes institutsioonides;
6.11. kogub tasu audiovisuaalse teose isiklikeks vajadusteks kasutamise eest;
6.12. võimaluse korral kaitseb autorite huve nende teoste ebaseadusliku (s.h piraatliku) kasutamise korral; 6.13. annab oma liikmetele ja klientidele autoriõigusealast konsultatsiooni ja vastavasisulist õigusabi.

III LIIDU LIIKMED JA NENDE VASTUVÕTMINE

7. Liidu liikmeteks on füüsilised isikud, kes on juhatuse otsusega liidu liikmeks vastu võetud. Audiovisuaalse teose autorid ja nende õigusjärglased võivad oma õigusi teostada ka liiduga sõlmitud lepingu (kliendilepingu) alusel, olemata liidu liikmeks.

8. Liidu liige peab tunnistama käesolevat põhikirja ja järgima autoriõiguseid puudutavaid õigusakte;
8.1. Liidu liikmekssaamiseks esitab liikmelisuse taotleja juhatusele kirjaliku avalduse;
8.2. Liidu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus;
8.2.1. liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus avalduse saamisele järgneval koosolekul;
8.2.2. liikmeks vastuvõtmise päevaks loetakse avalduse esitamise kuupäev, kui juhatuse otsusega pole määratud teisiti.
8.3. Juhatuse keeldumisel liikmelisuse taotleja liikmeks vastu võtta võib taotleja nõuda vastuvõtmise otsuse tegemist liidu üldkogu poolt.

9. Liidu liikmega sõlmitakse kahe nädala jooksul liikmeks vastuvõtmisest tähtajaline või tähtajatu liikmeleping (edaspidi 'leping').
9.1. Liidu liige loovutab liidule liikmelepingu kehtivuse ajaks lepinguga kindlaks määratud tingimustel õiguse anda kasutamiseks nii avaldatud kui ka avaldamata audiovisuaalteoseid reprodutseerimiseks, ülekandmiseks, eksponeerimiseks, levitamiseks või muul viisil kasutamiseks vastavalt seadusele. 9.2. Punktis 9 märgitud leping lõpeb lepingus ja seaduses sätestatud alustel ja korras.

IV LIIDU LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

10. Liidu liikmetel on õigus:
10.1. osaleda liidu üldkogul;
10.2. osa võtta liidu üritustest;
10.3. olla valitud liidu valitavatesse organitesse;
10.4. hääletada liidu üldkogul kuni kahe liikme esindajana nende poolt antud lihtkirjaliku volikirja alusel;
10.5. esitada üldkogule ja juhatusele arutamiseks küsimusi, teha ettepanekuid Liidu töö paremaks korraldamiseks;
10.6. saada informatsiooni liidu tegevuse kohta;
10.7. saada autoritasu ja muude tasude arvestamist ja väljamaksmist puudutavat üldist teavet, samuti andmeid temale laekunud autori- ja muude tasude ning tema teoste kasutamise kohta;
10.8. saada tasu tema teoste reprodutseerimise, eksponeerimise, ülekandmise, levitamise või muul viisil kasutamise eest;
10.9. võimaluse korral saada liidult või tema poolt volitatud isikult kutsealast või autoriõiguslikku kaitset, sealhulgas ka esindamist kohtus;
10.10. astuda liidust välja.

11. Liidu liikmed on kohustatud:
11.1. järgima käesolevat põhikirja ning täitma üldkogu ja juhatuse otsuseid, mis on tehtud lähtudes autoriõiguse seadusest, muudest seadustest ja käesolevast põhikirjast;
11.2. järgima autoriõiguseid reguleerivaid õigusakte;
11.3. registreerima kõik teosed ning viivitamatult teatama uute teoste loomisest ja need liidus registreerima;
11.4. täitma liidu ja liikme vahel sõlmitud liikmelepingut;
11.5. kaasa aitama liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamisele;
11.6. mitte kahjustama liidu huve ja head nime.

V LIIKMELISUSE LÕPPEMINE

12. Liikmelisus lõppeb:
12.1. liikme väljaarvamisega juhatuse poolt punktis 13 sätestatud alustel;
12.2. liikme kirjaliku avalduse alusel selle juhatusele esitamise päevast;
12.3. juriidilise isiku likvideerimise või sundlõpetamise korral;
12.4. liikme surma korral.

13. Juhatus arvab liidust välja liikme, kes oluliselt kahjustab liidu huve või head nime või jämedalt rikub käesolevat põhikirja või autoriõigusealaseid õigusakte.
13.1. Liikme väljaarvamise päev on vastavasisulise juhatuse otsuse tegemise päev.

14. Liikme väljaarvamise otsuse võib väljaarvatud liige vaidlustada üldkogul, teatades sellest juhatusele ühe kuu jooksul väljaarvamise otsusest teada saamisest. Juhatus on kohustatud esitama kaebuse selle esitamisele järgnevale esimesele üldkogule.
14.1. Kui liikmel on saada tasusid teose kasutamise eest, mis toimus enne liikme väljaastumist või väljaarvamist, kehtivad tasu maksmisega seotud õigused ja kohustused, mis tulenevad põhikirjast, põhikirja alusel kinnitatud dokumendist või liikmelepingust, ka pärast liikme väljaastumist või väljaarvamist.

VI LIIDU STRUKTUUR JA ÜLDKOGU

15. Liidu organid on üldkogu (üldkoosolek mittetulundusühingute seaduse mõttes), juhatus ja revisjonikomisjon (muu organ mittetulundusühingute seaduse mõttes).

16. Liidu kõrgeim organ on üldkogu. Korraline üldkogu toimub üks kord aastas. Erakorraline üldkogu kutsutakse kokku seaduses ettenähtud alustel ja korras või vastavalt vajadusele.

17. Korralise üldkogu toimumisest teatab juhatus liikmetele vähemalt kümme päeva ette. Koos üldkogu toimumise teatega peab juhatus liikmetele saatma päevakorra, milles tuleb märkida arutusele tulevad küsimused.
17.1. Üldkogu kutse saadab juhatus liikme postiaadressile või elektronposti-aadressile, mille liige on Liidule teatavaks teinud või mis on avalikult (veebis, telefoniraamatus jms) teatavaks tehtud. Juhatusel on õigus asendada liikme postiaadressile või elektronposti-aadressile saadetav teade teatega üleriigilise levikuga ajalehes või teatega Liidu, Eesti Kinoliidu või Eesti Autorite Ühingu kodulehel.

18. Erakorralise üldkogu toimumisest teatab juhatus liikmetele ette vähemalt seitse päeva, järgides sealjuures punktis 17 sätestatud etteteatamise korda.

19. Üldkogu juhataja määrab juhatus oma otsusega.
19.1. Üldkogu juhataja määrab protokollija ning vajadusel kuni kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni.

20. Küsimuste arutamisel ja otsustamisel lähtutakse juhatuse poolt liikmetele saadetud päevakorrast.

21. Üldkogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud liidu liikmetest, kui seadus või käesolev põhikiri ei sätesta teisiti.
21.1. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkogus osalenud liikmetest.

22. Üldkogu pädevuses on:
22.1. põhikirja muutmine;
22.2. liidu eesmärgi muutmine;
22.3. juhatuse liikmete ja revisjonikomisjoni liikmete määramine;
22.4. majandusaasta aruande, läbipaistvusaruande ja muude seadusega üldkoosoleku pädevusse antud aruannete kinnitamine; 22.5. liidu kinnisasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise otsustamine;
22.6. juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ning nendeks toiminguteks esindaja määramine;
22.7. suuniste andmine õiguste omajate saadaolevate summade jaotamiseks, mittejaotatavate summade kasutamiseks, õigustest saadava tasu ja selle investeerimisest saadava mis tahes tulu investeerimiseks, õigustest saadavast tasust ja õigustest saadava tasu investeerimisest tekkinud mis tahes tulust tehtavate mahaarvamiste tegemiseks;
22.8. suuniste andmine riskijuhtimise kujundamiseks;
22.9. nõusoleku andmine laenulepingu sõlmimiseks või tagatise andmise tehingu tegemiseks;
22.10. liikmelisuse eeskirjade kinnitamine;
22.11. tasu (autoritasu, litsentsitasu või muu tasu) ja sellest tasust organisatsiooni halduskulude katteks mahaarvatava protsendi (vahendustasu ehk haldustasu) suuruse. Üldkogu kehtestab vahendustasu maksimaalse määra. Juhatusel on õigus rakendada maksimaalsest määrast väiksemat vahendustasu määra.

VII LIIDU JUHATUS

23. Liitu juhib ja esindab juhatus, milles on kaks kuni seitse liiget. Üldkogu valib juhatuse iga kolme aasta möödumisel. Üldkogul on õigus iga juhatuse liige ennetähtaegselt tagasi kutsuda. Juhatus valib oma liikmete seast esimehe, kes juhib ja korraldab juhatuse tööd.

24. Juhatuse liikmed määrab üldkogu.

25. Juhatus otsustab tema pädevusse kuuluvaid küsimusi istungil, mis toimuvad vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Juhatuse istungid protokollitakse.
25.1. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui istungil osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse otsused võetakse vastu istungil osalevate juhatuse liikmete pooltehäälteenamusega.
25.2. Igal juhatuse liikmel on üks hääl.
25.3. Juhatus võib otsuseid vastu võtta ka e-posti teel või vastava veebikeskkonna kaudu, sel juhul on juhatuse otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole juhatuse liikmetest.

26. Juhatus viib ellu üldkogu otsuseid, esindab ja juhib liitu ning korraldab liidu tegevust.
26.1. Juhatuse pädevusse kuulub:
26.1.1. liidu juhtivtöötajate ametisse määramine;
26.1.2. üldkogu vastava delegatsiooni korral punktis 22.7 sätestatud asjaolude üle otsustamine;
26.1.3. tüüp-autorilepingu kinnitamine;
26.1.4. liikmelepingu ja klientidega sõlmitavate lepingute tüüpvormi kinnitamine;
26.1.5. liidu poolt esindatavate teoste nimekirjaga seonduva korraldamine;
26.1.6. tehingute tegemine liidu varaga, välja arvatud tehingud, mille üle otsustamine kuulub üldkogu pädevusse;
26.1.7. juhatuse töökorraldust reguleeriva reglemendi kinnitamine;
26.1.8. üldkogu kokkukutsumine ja seal arutamisele tulevate küsimuste ettevalmistamine;
26.1.9. liidu liikmete arvestuse korraldamine;
26.1.10. liidu liikmeks vastuvõtmise üle otsustamine;
26.1.11. liikme väljaarvamise üle otsustamine punktides 12.1 ja 13 sätestatud alustel;
26.1.12. üldkogu otsuste täitmise korraldamine;
26.1.13. isikuandmete töötlemise põhimõtete kinnitamine;
26.1.14. muude küsimuste, mis pole seaduse ega käesoleva põhikirjaga antud üldkogu ega muu organi pädevusse, üle otsustamine.

27. Liitu esindavad kaks ükskõik millist juhatuse liiget ühiselt. Teatud õigustoimingute tegemiseks võib juhatus volitada juhatuse liiget või kolmandat isikut liitu esindama.

28. Juhatus on kohustatud esitama registrile avalduse punktis 27 sätestatud liidu esindamise erisuse registrisse kandmiseks.

29. Juhatus on kohustatud punktides 10.6 ja 10.7 sätestatud informatsiooni edastama liikmele või kliendile kahekümne tööpäeva jooksul liikme või kliendi poolt vastavasisulise kirjaliku avalduse esitamisest.

30. Juhatuse liikmetele hüvitatakse ülesannete täitmisel tehtud vajalikud kulutused juhatuse poolt kinnitatud piirmäärades.

VII JÄRELEVALVE

31. Liidu tegevuse järelevalvefunktsiooni teostavaks organiks on revisjonikomisjon.

32. Revisjonikomisjonis on üks kuni kolm üldkoosoleku poolt määratud liiget.

33.Üldkogu valib revisjonikomisjoni iga kolme aasta möödumisel. Revisjonikomisjoni volitused algavad päevast, mil revisjonikomisjoni liikmed on valitud üldkogu poolt. Eelmise revisjonikomisjoni volitused uue revisjonikomisjoni alguspäevast.

34. Revisjonikomisjon valib oma liikmete seast esimehe, kes juhib ja korraldab revisjonikomisjoni tööd.

IX LIIDU VARA

35. Liidu vara moodustub:
35.1. annetustest ja eraldistest;
35.2. varade kasutamisest ja käsutamisest saadud tuludest;
35.3. vahendustasudest;
35.4. muudest laekumistest.

36. Liit ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust liidu varaliste kohustuste eest.

37. Liidu vara võib kasutada ja käsutada ainult põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. X LIIDU TEGEVUSE LÕPETAMINE

38. Liidu tegevus lõpetatakse:
38.1. seaduses ettenähtud alustel ja korras;
38.2. üldkogu otsusega, mille poolt hääletab üle 2/3 liidu liikmetest.

39. Üldkogu poolt lõpetamise otsustamisel valitakse viieliikmeline likvideerimiskomisjon.

40. Liidu lõpetamisel allesjäänud vara antakse üle Eesti Kinoliidule, selle lõpetamise korral Eesti Vabariigile, kes on kohustatud seda kasutama Eesti filmikunsti edendamiseks.